Krüptovaluuta ehk
Investeerimiskonto on pangas avatud rahakonto, mille väljavõttel on näha kõik tehingud. Investeerimiskonto väljavõttel kajastuvad kontole tehtud sissemaksed ja kontolt tehtud väljamaksed, samuti kontolt ostetud finantsvara eest tasutud summad ja finantsvara müügist kontole laekunud summad kasiino boonused ilma sissemakseta.
Maailma kõige esimene krüptovaluuta on 2009. aastal loodud Bitcoin, mille turuväärtus on praeguseks kerkinud 1,4 triljoni dollarini. See teeb Bitcoinist maailma suurima krüptovaluuta. Bitcoinile järgnevad Ether, Tether, BNB ja Solana. Need on vaid mõned näited praegustest suurematest krüptovaluutadest. Nõudluse, tehnoloogiliste edusammude ja muude tegurite mõjul muutub turuolukord igapäevaselt.
Näide 1: Kui osta täna 1 coin 20 euroga ja müüa järgmise aasta jaanuaris 50 euroga, siis selle tehinguga on teenitud 30 eurot kasumit ja kuna see kasum on saadud järgmise aasta jaanuaris, siis deklareerima peab seda 2023. aasta deklaratsioonil, mis esitatakse 2024. aastal. Kui see sama coin vahetada teise coini vastu, mille väärtus on täpselt seesama väärtus eurodes, siis kasumit ei teenita, sest nende hinnad on võrdsed. Tehing jääb nulli ning seesugust tehingut deklareerima ei pea.
Käesoleval aastal need kuuldused ka jõustusid, kui USAs kiideti heaks esimesed BTC börsil kaubeldavad fondid (ETFid), mis andsid tugeva tõuke bitcoin’i hinnale, pakkudes võimalust suurinvestoritel ilma suurema vaevata krüptovaluutat soetada. Sellest tingituna ületas krüptovaluuta märtsis 62 950 euro piiri, seades nii uue rekordi. Samuti toimus 2024. aasta kevadel bitcoin’i järjekordne pooldumine, millele järgneb ajalooliselt 3–5 kuu möödudes uus hinnarekord.
Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis või ta viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Erinevates riikides võivad krüptovara tehingud olla kas täiesti maksuvabad või karmimalt maksustatud kui Eestis. Krüptovara tehingutega alustamisel on oluline pöörata tähelepanu oma maksuresidentsusele, et mõista hektivaid reeglieid.
Krüptovaluuta ostmine
Eestis peetakse krüptorahast saadud tulu vara võõrandamisest saadud kasumiks ja selle suhtes kohandatakse 22% tulumaksumäära. Kõik kasumlikud tehingud tuleb deklareerida sõltumata teenitud kasumi suurusest.
Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis või ta viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Erinevates riikides võivad krüptovara tehingud olla kas täiesti maksuvabad või karmimalt maksustatud kui Eestis. Krüptovara tehingutega alustamisel on oluline pöörata tähelepanu oma maksuresidentsusele, et mõista hektivaid reeglieid.
Eestis peetakse krüptorahast saadud tulu vara võõrandamisest saadud kasumiks ja selle suhtes kohandatakse 22% tulumaksumäära. Kõik kasumlikud tehingud tuleb deklareerida sõltumata teenitud kasumi suurusest.
Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis või ta viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Erinevates riikides võivad krüptovara tehingud olla kas täiesti maksuvabad või karmimalt maksustatud kui Eestis. Krüptovara tehingutega alustamisel on oluline pöörata tähelepanu oma maksuresidentsusele, et mõista hektivaid reeglieid.
Kuidas osta krüptovaluutat? Osta krüptoraha: Bitcoin, Ethereum, BNB Binance coin ja muud. Krüptovaluutat on väga lihtne osta. Määrake ise, kas soovite osta krüptovaluutat investeeringuks või kauplemiseks.
Krüptovaluutadesse investeerimisega kaasnevad samad riskid kui klassikalistesse investeerimisvahenditesse (näiteks ettevõtete aktsiatesse) investeerimine. Kui olete algaja investor, siis peate õppima investeerimise teoreetilise osa. Algajatele investoritele on palju õppematerjale. Valige endale sobiv. Kuidas investeerida krüptorahasse?
Mis on krüptovaluuta
Plokiaeg (ingl block time) näitab, kui palju võrgustikul keskmiselt aega kulub, et genereerida plokiahelas üks lisaplokk. Plokiaeg erineb – bitcoin’i puhul on see keskmiselt 10 minutit, aga Ethereumi puhul näiteks 10–20 sekundit. Plokiaeg on tavaliselt sihilikult seatud – kuna tehnoloogia pidevalt areneb ja räsimine muutub seetõttu kiiremaks, muudetakse iga teatud aja tagant räsimise raskusastet, et plokiaega ühtlasena hoida. Andmete olemasolu on kontrollitav siis, kui plokk on ahela külge lisatud – see tähendab ka, et enne ploki lisamist pole tehing tegelikult lõpule viidud. Plokiajast sõltub seetõttu tehingute kiirus, kuid ka plokiahela turvalisus.
Kuidas osta krüptovaluutat? Osta krüptoraha: Bitcoin, Ethereum, BNB Binance coin ja muud. Krüptovaluutat on väga lihtne osta. Määrake ise, kas soovite osta krüptovaluutat investeeringuks või kauplemiseks.
2018. aastal oli krüptorahaga seonduvad süsihappegaasi koguemissioonid võrreldavad keskmise suurusega riikidega, kokku paisati bitcoini, Monero, Ethereumi ja Litecoini kaevandamisel aastatel 2016–2018 õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni CO2. Reostuse ulatus sõltub kasutatavast riistvarast ja energialiigist. Samal aastal leiti, et kõige konservatiivsema hinnangu põhjal oleks kaevandamisest paiskuv kogu CO2 emissioon piisav, et 22 aasta jooksul mõjutada kliimasoojenemist 2 °C võrra.
Plokiaeg (ingl block time) näitab, kui palju võrgustikul keskmiselt aega kulub, et genereerida plokiahelas üks lisaplokk. Plokiaeg erineb – bitcoin’i puhul on see keskmiselt 10 minutit, aga Ethereumi puhul näiteks 10–20 sekundit. Plokiaeg on tavaliselt sihilikult seatud – kuna tehnoloogia pidevalt areneb ja räsimine muutub seetõttu kiiremaks, muudetakse iga teatud aja tagant räsimise raskusastet, et plokiaega ühtlasena hoida. Andmete olemasolu on kontrollitav siis, kui plokk on ahela külge lisatud – see tähendab ka, et enne ploki lisamist pole tehing tegelikult lõpule viidud. Plokiajast sõltub seetõttu tehingute kiirus, kuid ka plokiahela turvalisus.
Kuidas osta krüptovaluutat? Osta krüptoraha: Bitcoin, Ethereum, BNB Binance coin ja muud. Krüptovaluutat on väga lihtne osta. Määrake ise, kas soovite osta krüptovaluutat investeeringuks või kauplemiseks.
2018. aastal oli krüptorahaga seonduvad süsihappegaasi koguemissioonid võrreldavad keskmise suurusega riikidega, kokku paisati bitcoini, Monero, Ethereumi ja Litecoini kaevandamisel aastatel 2016–2018 õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni CO2. Reostuse ulatus sõltub kasutatavast riistvarast ja energialiigist. Samal aastal leiti, et kõige konservatiivsema hinnangu põhjal oleks kaevandamisest paiskuv kogu CO2 emissioon piisav, et 22 aasta jooksul mõjutada kliimasoojenemist 2 °C võrra.